Suur depressioon
muutunud, toidukaubad olid väga odavad, tänu sellele oli
elanikkond ostujõuline. Päts oli devalveerimise üks ägedamaid
vastaseid. Eesti kaubad ei suutnud teatud perioodil
rahvusvahelises kaubanduses läbi lüüa.
Muutused eestis majanduskriisi ajal
Eesti majanduspoliitilises elus aset leidnud
natsionaliseerimispuhangu peamine põhjus oli järgmine: suure
majanduskriisi aastatel koostati esmakordselt puudujäägiga
maksebilanss. Rahvuslased pidasid suurtööstust Eesti
majansusliku rikkuse aluseks. Eestis loeti suurtööstuseks juba
tööstust, kus töötas 20-50 inimest. Nad polnud rahul, et paljud riigi
toetusel töötavad ettevõtted kuulusid võõrkapitalile, mis ajavat taga
vaid omakasu.
15. jaanuaril 1934 võeti vastu seadus, millega keelati kapitali väljavedu Eestist. Eesti
kodanikke ja Eestis tegutsevaid juriidilisi isikuid kohustati tagasi tooma oma kapital
Eestisse.
annaabi.ee 
