Maakorraldus
põllumajandusettevõtete-sovhooside, masina-traktrijaamade ja hobulaenutuspunktide-
moodustamiseks.
Lõpptulemus. Maareformiga ei suudetud tagada planeeritud 12 ha suurusi uustalusid,
mis arvestuse kohaselt oleks eeskujuliku maaharimise ja ühe hobuse pidamise juures
andnud perekonnale tööd ja leiba. Maa andmine maatamehi ei aidanud, sest enamikul
juhtudel puudsid neil loomad, tootmishooned ja vajalik põllumajandustehnika. Loodavad
uusmaakohad ei vastanud sageli ka talu normaalse majanmise nõuetele, sest paljudel
juhtudel moodustati nad mitme talu äravõetavatst maadest, mis ei paiknenud kõrvuti.
Teiselt poolt nõrgendas maa ja tihti ka inventari äravõtmine suuremate talude
tootmisvõimet, mille tulemusena vähenes põllumajandussaaduste turutoodand.
15. 1944.47. a maareform. (lk 209)
1944.a sügisel alga suus, sõjajärgne nüukogude maareofm. Seadus nägi ette 1940.a
võrredels palju ulatuslikuma ja põhjalikuma maareofrmi teostamist. Seadus sätestas: