Hautagune elu : usuti ,et on peale surma teine elu ja ainult nendele kellel olid matuse või kelle kehad säilitati. Mesopot59- 61 : Jumalad on enamasti sumeri päritolu. Jumalaid kujutati ette suure perekonnana,kes elasid muretult. Jumalad kaitsesid iniimlikku õiguskorda ja ka karistasid ülekohtuseid. Igal jumal oli lemmiklinn, Surma kardeti. Olid astmiktemplid ja tsikuraadid. Nendes olid ruumid kombetalitusteks ja majandustegevusteks. Altar oli keset templiõue. Foiniiklased: Vana testament, on peamiseks allikaks . Väga mahukas. Juudid: ( 80-81) Uskusid ,et jahve siinai mäel moosesega lepingu sõlmis, andis ta neile ka seadused. Seaduste täpne järgmine oli tähtis. Moosese kümme käsku olid usu ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Need keelasid jumalat kujutada, jne(v.t teiselt lehelt käske) . uskusid ,et jahve on maailmalooja ja seega ka ainus valitseja. Tegutsesid prohvetid
perioodist) ja oli see tõttu päikeseaastast 11 päeva lühem. Religioon 4 Mõlemas riigis oli palju jumalaid. Mesopotaamias olid jumalad inimeste moodi, Egiptuses aga inimeste ja loomade segu. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses püstitati templeid. Mesopotaamias oli kahte sorti templeid - tsikuraat ja astmiktempel. Astmiktemplis oli siseõu ja majandustegevusteks mõeldud hooned. Siseõuel oli altar, kus toimus tähtsaim rituaal loomade jumalatele ohverdamine. Egiptuse templitele oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid. Mesopotaamia rahvas ei kartnud seda, mis tuleb pärast surma. Nad tahtsid elada kaua ja õnnelikult. Arvati, et kõik jumala karistused pidi tulema siinses elus ja peale surma mindi allmaailma. Egiptlased kartsid elu pärast surma. Nad uskusid, et inimene jääb maa peale elama.
annaabi.ee 
