See ilmus 1494 aastal ning oli ladina ja itaalia segakeeles, sest väidetavalt ei osanud teadlane piisavalt ladina keelt. See ei paistnud kedagi häirivat, sest peagi tõlgiti seda paljudesse keeltesse. Ametlik arvestuse reeglistik võeti kasutusele 1673. aastal Prantsusmaal, mis muuhulgas nõudis bilansi koostamist iga kahe aasta järel. Üks väga oluline nimi, mida peaks veel iga majandusega tegelev inimene teadma, on Aristoteles, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. Tänapäeva raamatupidamisearvestamise korraldus võeti vastu 8.juuni.1994, mis kannab nime „EV Raamatupidamise seadus“ ning hakkas kehtima 1.jaanuaril 1995. Enne seda kasutati raamatupidamises raamatupidamise põhimäärust. Seadus, mille järgi täna raamatupidajad oma tööd teevad, võeti vastu 20.november 2002 aastal ning neid täiendatakse ja muudetakse pea igal aastal. Kasutatud allikad:
arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Aristoteles oli Vana-Kreeka teadlane, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. Luca Pacioli oli aga matemaatikust frantsiskaani munk, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. . Tänu teosele on Luca Pacioli
kogu aeg edasi arenev. Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest, erinevateks otstarveteks. Kasutusel olid personaalsed kontod ja kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja väljaminekutega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ning maksude jaoks. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. (Viia Saidla) Majandusteooria vanaisa on Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pöörast tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. (Piret Linnasmägi) Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmeid erinevaid raamatupidamise süsteeme. Neli kõige levinumat põhisüsteemi on: 1. Itaalia-arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärgi pearaamatusse. 2. Saksa- koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja
Babülooniast on leitud vanim raamatupidamisregulatsioon (XVIII sajandil e.m.a kuningas Hammurapi poolt kehtestatud seadustekogu ehk koodeks), mis seadis tingimuseks arvestuse pidamise valitsejatele ja kaupmeestele. Koodeks koosnes sissejuhatusest, 282 paragrahvist ja lõppsõnast. Vastavalt koodeksile tuli tehingute puhul saada kirjalik tõend (kviitung). 7. Tähelepanu väärib sellel ajal Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevate majandusprotsessidele ning nenede kirjeldamisele. Aristoteles eristas kahte teadust: oikonoomiat ja krematistikat. Esimene käsitles rikkusi kui kasulike asjade kogu, teine rikkust kui raha. Krematistikas oli raha rikkuse saavutamise vahendiks ja seda kasutati uue raha muretsemiseks. 8. Arvepidamise edasiarenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Osati kajastada sularaha- ja
oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid. Nüüd aga paar nime, mis oleksid Sul tarvilikud teada : Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. Luca Paccioli - matemaatikust frantsiskaani munk, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas.
annaabi.ee 
