Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestil
Umbes poole sellest saab Eesti riik kaudselt maksunduse, teeninduse, ostuturismi jms. kaudu
tagasi. Ent vaesemaksjäämist tähendab see ometi. Eesti jääb oma naiivse ostupoliitikaga
vaesemaks 10 miljardi krooni võrra aastas. Need riigid, kes sellest rikastuvad, võivad
rahumeelselt paisata Eestisse toetusi näiteks 800 miljoni eest? Nad annavad sel juhul tagasi
vaid 8% saadud rikkusest. Kui aga toetustega kaasneb Eesti poliitikute naiivsuse suurenemine,
on see tõeline investeering! Majandusskeemid muidugi nii lihtsakoelised ei ole, ent
mõtlemisainet peaks eeltoodud näide andma küll. Tegelikult ei saa toetuseks ja laenuks
saadavat raha kasutada vabalt - reeglina tuleb selle eest osta laenaja kaupa või kulutada seda
Eesti oludes mõttetutele projektidele. Kui Euroliit annab raha Eesti keskonnaseisundi
oluliseks parandamiseks, siis võib tähendada see seda, et toetatakse projekti Eestis hundijahi
keelustamiseks