Maailmasõda
keisririigi pealinna Petrogradi enda kontrolli alla, ent põhjas, lõunas, idas ja läänes kehtis
Venemaa Ajutisele Valitsusele lojaalsed valitsusorganid ja sõjavägi, kus moodustusid erineva
suunitlusega (monarhistid, Ajutise Valitsuse pooldajad jt.) nõukogude võimu vastased
valgekaartlaste relvastatud jõud. Enamlased viisid pealinna peagi üle sisemaale Moskvasse.
Järgnenud kodusõja käigus jäi Petrograd kiiresti inimestest tühjaks. Esimesest maailmasõjast
tingitud majandusraskusest ning tekkinud anarhiast sattusid paradoksaalsel kombel esimesena
löögi alla bolsevikke toetanud kuid vasti kommunistlikus võimus pettunud vabrikutöölised,
kes olid enamlaste riigipöördes nii olulist osa mänginud: tehaste sulgemisel töötuks jäänutena
pages enamik neist maale.
Relvastatud võitlus
1918
1918. a. keskel ähvardasid Nõukogude Venemaa enamlaste valitsust mitmesugused jõud:
· Esimese Maailmasõjast tingituna - Saksamaa Keisririigi sõjavägi Venemaa piiril