Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud
struktuuri, väidavad kaasaegsed rahvusvahelise kaubanduse teooriad, et täielikku konkurentsi ja vaba
kaubandust eeldavad argumendid, mis moodustavad traditsioonilise kaubandusteooria aluse ei ole
realistlikud. Sellest käsitlusest on välja arenenud strateegilise kaubanduspoliitika argument. Strateegilise
kaubanduspoliitika kontekstis käsitletakse ka nende tööstusharude valitsusepoolset abistamist, kes ei ole
suutelised konkureerima välismaiste tootjatega.
Mitmed majanduspoliitikud on propageerinud erinevaid protektsionistlikke vahendeid lähtuvalt
strateegilisest kaubanduspoliitikast. Tegemist on teooriatega, mis lubavad oligopolistlikku konkurentsi ja
firmade vahelisi strateegilisi vastasmõjusid. Need teooriad väidavad, et valitsusepoolsete meetmete
kasutamine ekspordisubsiidiumide või ekspordimaksude näol, võib tuua kaasa kasumite ülekandumise
välismaistelt firmadelt sisemaistele firmadele, tuues endaga kaasa rahvusliku heaolu kasvu (seda vähemalt
annaabi.ee 
