Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad. Elektroonikatööstuse kasv on olnud Soome ekspordi suurimaid edusamme, mis on põhinenud peamiselt mobiiltelefonide ja teiste arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suurimaks majanduspartneriks on Venemaa. 2007 aastal ületas Soome-Venemaa piiri umbes 400 000 rekkat. EESTI Pindala 45,226 km² Rahvaarv 1,376,743 Tihedus 29,7 in/km² SKT 15,9 miljardit SKT Elaniku kohta 218 600 EEK Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (33% aastasest ekspordimahust), puitu ja paberit (15%), kangaid (14%), toidukaupu (8%), mööblit (7%), metalle ja keemiatooteid. Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat
(Frisell, Oldeber 2009: 8) Soome on nendes küsimustes tunduvalt vähem Venemaa vastu sõna võtnud (Etzold, Haukkala 2011: 254) Võrreldes Rootsiga mõjutavad Soome Venemaa suhteid ajaloolised sündmused rohkem. Soome on olnud Venemaa osa, Venemaaga sõdinud ning pärast sõda reparatsioone maksnud. Samuti on Soome ja Venemaa vahelised majanduslikud sidemed tugevamad kui Soome ja Rootsi vahelised. Seetõttu on Venemaa Soome jaoks tähtsamaks majanduspartneriks. Soome on kujunenud Venemaa ja venelaste jaoks teatud mõttes väravaks Euroopasse. Soome on Venemaa kodanikele kõige suuremaks Schengeni viisade väljastajaks ning viimaste aastate jooksul on Soome elama asunud palju Venemaalt pärit immigrante. (Etzold, Haukkala 2011: 253-254) Kuna mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid, siis on nende puhul muutnud lisaks otsestele suhtele oluliseks ka Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised suhted. Võrreldes
annaabi.ee 
