Majanduspoliitika
Stalin kirjutas oma teoses “Sotsialismi
majandusprobleemid” (1952), et organiseeritakse üldrahvalik majandusorgan (...), millel on
esialgu õigus arvele võtta kogu maa tarbimistoodangut, aja jooksul aga ka õigus toodangut
jaotada, näiteks saaduste vahetamise korras. Niisiis, plaaniti taastada vana hea süsteem “mina
sulle lammas, sina mulle tünnitäis nisu”. Ainult et erinevalt kiviajast oleks see primitiivne
vahetus toimunud “üldrahvaliku majandusorgani” kaudu, mis muidugi koosneks tuhandetest
bürokraatidest, kes võtavad oma osa nii lambast kui nisust.
Reaalses maailmas tuleb meil iga vahetustehingu toimumiseks kulutada aega ja raha. Kõigepealt
tuleb välja selgitada võimalik vastaspool, keerulisemate tehingute puhul uurida tema tausta, välja
selgitada kauba kvaliteet, sõlmida leping, tagada selle täitmine jne. Et vähendada vahetustega
paratamatult kaasnevaid kulusid, on ajapikku tekkinud, kadunud ja teisenenud õige