vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Majanduse globaliseerumine Kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Riikide riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riikide majanduste omavahelist lõimumist. Kriis 2000–2001 – Türgi majanduskriis 1999-2002 – Argentiina majanduskriis 2001 – dot-com majandusmulli lõhkemine 2008-2011 - Islandi majanduskriis 2007–08 – Globaalne majanduskriis 2010 - Euroopa rahanduskriis Globaalne majanduskriis Algas 2007. aasta detsembris ning muutus eriti järsuks languseks 2008. aasta septembris. 2006. aastal tippu jõudnud USA kinnisvaramull põhjustas USA kinnisvarahindadega seotud väärtpaberite v äärtuse kukkumise, mis omakorda kahjustas finantsasutusi üle kogu maailma. SKP kasv 2009. aastal
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Peale majanduskriisi on ülimalt raske võtta seisukohta, kuid kaldun arvama et õige tee oleks toetuda tootlikkusele. Kui oleks aga vastupidi, poleks järgmine kriis kaugel, sest kiire palgatõus võib tekitada majandusmulli. Ja nagu mullid ikka, lõhkevad need ootamatul hetkel. Eesti töötajad on vananemas. Tööd on sama palju, kuid tegijaid jääb aina vähemaks. Ometigi võeti 2010. aastal vastu uus pensioniea seadus, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Samas väidab ka Eesti Vabariigi president, härra Toomas Hendrik Ilves, et asjal on negatiivseid aspekte ning tööjõu probleemi see lahendada ei suudaks. Riigipea sõnul on
Haacke kriitika hõlmas eriti sigaretifirmade kunstisponsorlust kui varjatud reklaami tervistkahjustavatele toodetele. Hans Haacke Helmsboro country, 1990 1980ndate (liberalistide põlvkond) "börsimulli" aegsed kunstnikud, erinevalt Haackest, pigem samastusid anonüümsete korporatsioonidega ning osalesid ärimaailmas kas reaalselt või kontseptuaalselt. 80ndatel aastatel kui lääne majandusmulli tuli esile uus põlvkond kunstnikke, kelle seisukoht oli siis hoopis teistsugune. Tagantjärgi nimetatakse neid postmodernistlikeks kunstnikeks, tegutsesid Reagani-Thatcheri aegse majandusbuumi tingimustes. Nad samastuvad ärimaailmaga, võttes omaks firma identiteedi, firma nime, indiviidina jäädes anonüümseks. Selliseid firmasid asutati fiktiivsete firmadena, mis väliselt meenutavad korporatsioone, mängivad nende reeglite järgi, kui süveneda, osutusid fiktsioonid. Teine variant, et