Torikseente seeneniidstik ehk mütseel elab puidus ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku ja võib olla väga ulatuslik. Seeneniidistiku olemasolu näitab puidu lagunemine. Kogu seeneriigist moodustavad puuseened vaid väikese osa, kuid nende ökoloogiline tähendus onpalju suurem. Mõned liigid põhjustavad puitu lagundades metsamajanduslikku kahju. Kasulik toime on siiski suurem: mahalangenud oksi, kände, lamapuitu ja majandusmetsade raiejäätmeid lagundades muudavad just torikseened puidu "raskesti omastatavad" tselluloosi- ja ligniinimolekulid uuteks ühenditeks, mis sobivad mullamikroobidele, putukatele ja lõpuks jälle ka puudele. Nii jätkub toitainete ringlus metsalooduses. NB! Seened, sealhulgas puuseened, lagundavad rohkem kui 90% kõigist orgaanilistest jäätmetest. Ilma nendeta mattuksid metsad omaenda jäänustesse.Lagundavad seened on metsa mitmekesisuse mootorid. Puitu mädandades muudavad seened metsa
ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse paindlikult vastavalt metsakasutuse eesmärkide täitmisele.Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Küpsete majandusmetsade pikema ajalise majandamata jätmise korral jäävad kaotajaks nii metsaomanik (saamata jääb tulu, puidu väärtus langeb, vähenevad 7 investeerimisvõimalused), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvab sõltuvus importpuidust, millega kaasnevad riskid, metsaomanikel väheneb huvi metsaga tegeleda, mis tingib madala varustuskindluse) kui ka riik (väheneb maksutulu, lisandväärtus ja
annaabi.ee 
