Majanduspoliitika
liigendamine (Raudjärv, 1995, lk 22).
Kvalitatiivne majanduspoliitika, mis hõlmab majandusstruktuuri muudatusi.
Kvantitatiivne majanduspoliitika, mis on põhiliselt suunatud ökonomeetriliste
struktuurivõrrandite lahendamisele, kus püsiva majandusstruktuuri oludes kajastatakse
majanduspoliitiliste abinõude ja eesmärkide vahekordi.
Arenenud tööstusriikides toetub majanduspoliitika järjest rohkem
majandusmatemaatikale ning ökonomeetriale. Otsustav läbimurre
majandusmatemaatiliste meetodite kasutamise poole leidis aset juba 1947. aastal, mil
nägi päevavalgust Paul Samuelsoni uurimus “Majandusanalüüsi alused”. Viimase
paarikümne aasta jooksul on kvantitatiivse majanduspoliitika tähtsus oluliselt kasvanud.
Majandusmatemaatika senisest laialdasem kasutamine on kindlasti põhimõtteliselt
positiivne