Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine
nähtus, faas, ideoloogia, diskursus ning eri määratlused näitavad erinevaid väärtuseid ja huvisid,
mida globaliseerumisele omistatakse. Üleilmastumise pooldajad (globalistid) käsitlevad seda
eelkõige majandusprotsessina, kriitikud kultuurilise protsessina. Jan Aart Scholte tõlgendab
globaliseerumist kui uut sotsiaalset geograafiat, mis toob kaasa ülemaailmselt tihenenud sidemed
inimeste vahel. Majandusloolased defineerivad seevastu aga kauba-, tööjõu- ja kapitaliturude
riikidevahelise ühendamisena. Oluliseks on peetud ka rahvastikukasvu ja uut tüüpi majanduse
tekkimist, mis tingib seniste hierarhiate kadumise, rahvusriigi kadumise ja võimude vaheliste
lahknevuste kadumise. Globaliseerumise definitsiooni mõjutavat ka selle n-ö liikumapanev jõud:
liberalistide arvates on globaliseerumise eelduseks inimeste loomulik tung parema elu poole,
annaabi.ee 
