EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
suundumuste jätkumine ka aastatel 2014-2020.
Inimtoiduks kasutatava Läänemere kilu ja räime erinevad aspektid hind, kvaliteet,
valmistatavad tooted, lõppturg on suuresti seotud Läänemere keskkonnaseisundiga.
Viimane mõjutab sealse kalaga toimuvaid arenguid kõige enam. Kui keskkonnaolud
on head ja saastatus ei ületa piirnorme, võib eeldada, et inimtoiduks kasutatava kala
eest makstav hind on kõrgem loomasöödaks müüdava kala hinnast. Seega on
ettevõtted majandusloogikale tuginedes huvitatud lossima kala just Eestisse, kus kilu
ja räime kasutatakse inimtoiduks, vastupidiselt näiteks Soome või Rootsiga, kus see
on peamiselt loomasööda valmistamise tooraine. Kuna pelaagiliste liikide
püügikogused on suured, on kala eest makstav hind peamine lossimiste geograafia
mõjutegur.
Kala maaletoomiste teenindamiseks vajalik sadamate infrastruktuur ja tehnovõrk on
lossimiste Eesti sadamatesse tõmbamise toetav tegur. Välisriikide laevade lossimiste