Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
II poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus.
1731a ilmus esimene teadaolev maarahvakalender mis sisaldas näppunäiteid nii maaharimise kui arstiteaduse
kohta. Lisaks ilm ja astroloogilised nõuanded. Sisaladas veel jutukirjandust (sak. Tõlge)- F. Gustav.
Populaarsust saavutas rahvajuttudega Karja kirikuõpetaja F. W. Willmann.
Ehituskunst
Põhjasõja-järgsed kesised majanduslikusolud peatasid ehituskunsti arengu mitemeks aastakümneks.
Sajandi esimese poole ehitusest tõuseb vaid esile Kadrioru loss, mille rajamist alustati 1718a.
Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel. Taolise
ehituskunsti näiteks on Palmse mõisa Lahemaal.
1770 alustas Eestis võidukäiku klassitsistlikus stiilis arhitektuur, kus 1773a valis Toompealoss ja 1784 lõpetati