Liitu ning kas Unagrile on liikmesriigiks olemine toonud loodetud majanduslikku kasu? Euroopa Liit on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 28 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost. Liit loodi varsti pärast Teist maailmasõda, et hõlbustada majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on tänapäeval muutunud organisatsiooniks, mis hõlmab poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. EL tugineb õigusriigi põhimõttele kogu oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille kõik liikmesriigid on sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Sellised siduvad lepingud määravad ELi eesmärgid paljudes tegevusvaldkondades [1]. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama
mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegid esialgu majandusalast koostööd kuus riiki Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Aja jooksul on loodud tohutusuur ühtne turg, mis areneb edasi, et saavutada oma täielik potentsiaal. Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on muutunud ühtlasi organisatsiooniks, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. Seda muutust kajastab EMÜ ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal. EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu, aidanud kaasa elutaseme tõusule ning võtnud kasutusele ühtse Euroopa valuuta. Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida enamusel Euroopa territooriumil. Samuti