Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine
I ms järgne Euroopa oli võrreldes sõjaeelse ajaga killustunum, Saksamaa ja Venemaa nõrgestunud
ning iseseisvunud oli hulk riike, keda nähti maailmakaubanduse edendamisel takistustena. Edaspidi
keskendus iga riik tugeva rahvusliku majanduse loomisele, soovides saavutada sõltumatust teistest;
rahvusvahelised organisatsioonid, sh Rahvasteliit, polnud edukas ja puudusid ka rahvusvahelised
abiprogrammid. Isolatsioonipoliitikat alustas ka USA, kuigi oleks maailma majandusliidrina võinud
rohkem Euroopat aidata, kus tulenes riikide poliitilisest egoismist (nt Saksamaa sõnakas suutmatus
reparatsioone tasuda ja teiste riikide üha tugevam nõudmine) rahanduslik jätkuv ebastabiilsus,
probleemid olid inflatsiooniga ja keskklassi ehk demokraatia edasiviija vähenemisega. Üldiselt olla
vahetult I ms järel demokraatlike riikide arv suurenenud (Eesti, Soome jne), kuid autokraatlikud
tendentsid suurenesid aja jooksul.
25.Suur Majanduskriis maailmastumise tagasilöögina.