Eesti Rahvariided
Peamised
moeuudised Euroopast jõudsid saartele Läänemere kui ühendustee
kaudu. Palju ühisjooni oli saarte rahvariietel eestirootslaste riietusega,
näiteks kurrutatud seelikud, mis kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks,
hiljem pikitriibuliseks. Igal saarel oli rõivastus mingil määral erinev,
Saaremal isegi igas kihelkonnas. Seda seetõttu, et rõiva kujunemist
mõjutas saare asukoht, erinevused looduslikes tingimustes ja sellest
tulenev erinev majanduslaad.
Saaremaa naised kandsid pikkade varrukatega särke ja liistikuid, Hiiumaal
aga käiseid. Käised olid tavapärased ka Muhus, kuid 19. sajandil said neist
vaid traditsioonilised pruudi- või noorikurõivastuse osa. Jalas kanti kingi,
ainult Muhus pastlaid.
Saatel panid naised pähe lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal
vitsarao abil vormis hoitud tanud või üllid, mis on sarvedega või
baretikujulised lambanahksed talvemütsid. Saaremaal kandsid naised ka
kootud tuttmütse.
annaabi.ee 
