Suur depressioon
Inimestel kadus kriisiajal usaldus demokraatia vastu ning nad
arvasid, et päästjaks võib olla karmikäeline valitseja, kes taastab
riigis korra ja majandusliku õitsengu. Demokraatia asendumine
diktatuuriga tähendas majanduselus seda, et riik sekkus
aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõtete ning pankade
tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning
millistel tingimustel toodangut müüa jne. Neid, kes ei täitnud riigi
otsuseid, ootas karm karistus.
Suur majanduskriisEestis
1929-1933 oli periood, mil toodang langes märgatavalt.
Välisinvesteeringute ja väliskaubanduse kaudu tabas Suur
Depressioon ka Eestit. 1929-1930 oli seisakuperiood. Kriisi
süvenedes kerkisid tollimüürid, seati sisse piirid
väliskaubanduses, mida kriis tabas kõige teravamalt. Kui eksport
aastal 1929 oli 100 %, siis aastal 1932 oli ta 64 %. Samal ajal
vähenes tööstuses netotoodang vaid 17 %. Näiteks
tekstiilitööstus suutis säilitada isegi oma senise taseme. Siseturg
annaabi.ee 
