Eesti uusima aja ajalugu
Eesti majanduskriitikale aitas kaasa ka
väliskaubanduse negatiivne bilanss - siisevedu ületas väljavedu 1/3 võrra. Lisaks tulid juurde ilmastikuolud, kui 1920, 1921 ja
1922 oli head põllundusaastad, siis 1923. aastal tabas Eestit ikaldus.
Lääne-Euroopa turg, mis pärast maailmasõda oli kaupades väga tühi, hakkas kaupadest täis saama. Alates 1920. aastate algusest
hakkas Lääne-Euroopa vähem kaupu sisse ostma. Venemaa sulges Eesti kaupadele uksed - poliitilistel põhjustel keerati
majanduskraanid kinni. Ühe aastaga kukku transiitkaubandus 3 korda. Venemaa tühistas ühepoolselt SOVPRA-OMSE lepingu.
Kehtesti nii kerge tollimaks, et enam ei tasunud kaupa Venemaale vedada. 1923. aastal läks Venemaal kõigest 5%
väliskaubandusest. Kõik see kokku tähendas seda, et Eesti kaubandus- ja tööstusettevõtted hakkasid üksteise järel minema
pankrotti. See sama aktsiaselts Atlanta oli üks esimesi, mis suure pauguga põhja läks, Harju pank. Ettevõtete pankrotistumine