Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
Täielikult tõrjuti välja sammasportikus ja asemele tuli ümarkaar,
mida kasutati nii sise- kui väliskujuduses. Katused muutusid peaaegu lamedaks ja püüti
visuaalselt tõsta ülemiste akende ning räästa vahelist osa. Paljude neorenessansilike hoonete
puhul on rõhutatud horisontaalset liigendust, mistõttu mõjuvad need hooned suhteliselt
madalatena. Jällegi olid valdavad ebasümmeetrilised kompositsioonid, mis oli kasulik ka
hoonete funktsionaalseks jaotamiseks elu- ja majanduskorpusteks. Huvitav ebakõla oli ka
fassaadi ja siseruumide vahel: sümmeetrilise fassaadi taga võis olla ebasümmeetriline
5
ruumiplaneering ja vastupidi, mis oli tavaline kogu historitsismi perioodi vältel. Kõige
paremad näited neorenessansist on Muuga (Joonis 4) ja Inju mõis (Joonis 5). Sajandi lõpus sai
aga populaarsemaks toretsev neobarokk, mille esinduslikud näited on Puurmani (Joonis 6),
Uderna ja Malla mõis.
annaabi.ee 
