Õiguse entsüklopeedia III: Eesti omariiklus (olemus, arengud)
juriidilise isiku kohta käiva seadusega (mitte mingi liigi kohta käiv seadus nagu eraõiguse
puhul). Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul tekib õigusvõime seaduses sätestatud ajal.
Avalik-õiguslikud korporatsioonid ehk ühendused (territoriaal- liikmeskond territooriumi
alusel nt KOV üksus, personaal- liikmeskond kutseala ühendusena või mingi huvi alusel nt
Eesti Advokatuur, Notarite Koda, reaal- liikmeskond moodustub omandi või ettevõtte
asukoha järgi nt majanduskojad või liitkorporatsioonid- erinevad korporatsioonid on
liitunud, meil selliseid pole), asutused- liikmeskond pole oluline vastupidiselt
korporatsioonile, neil on avalik-õiguslike teenuste kasutajad nt rahvusraamatukogu, eesti
raadio, etv, tü- korporatsioon, mis osutab avalik-õiguslikke teenuseid ja sihtasutused-
üleantud vara sihtotstarbeline tarbimine, seotud avalike huvide realiseerimisega (või ka
fondid).
2. Õigussuhte eritunnused:
2.1. Subjektiivne õigus.
annaabi.ee 
