Tallinna Saksa Gümnaasium 11. B klass Silva Urm Saksa firmad Eestis Juhendaja: õpetaja Küllike Kütt Tallinn 2012 Sisukord · Eesmärk · Hüpotees · Meetod · Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Firmade areng · Hinnang Eesti majanduskliimale · Eestlaste ja sakslaste töökultuur · Tulemus Eesmärk · Saksa ettevõtete hinnangud Eesti majanduskliimale · Saksa ettevõtetes toimunud muutused · Saksa ja Eesti töökultuuri erinevus Hüpotees · Teistsuguses äri- ka kultuurikeskkonnas firma majanduslik toimimine on küllaltki keeruline · Eestlaste ja sakslaste töökultuur on sarnane Hüpotees Meetod · Google Docsis koostatud ankeetküsitlus · Kokku vastanuid 15 108-st · Küsitluses 15 küsimust Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus
võrdne paganaga. Nimelt oli Liivimaa põhiosa (liivlased, latgalid, eestlased) vallutamise järel sõjamasin juba efektiivselt tööle hakanud ning sellele jõule tuli leida rakendus, mistõttu juba 1233. aastal sekkuti ka Pihkva ja Novgorodi sisetülidesse. Sõjalist pinget maandas Mõõgavendade Ordu lüüasaamine 1236. aastal Saule lahingus leedulaste käest, kusjuures Ordu poolel osalesid ka sama Pihkva abiväed. Samas oli see negatiivne ka 'majanduskliimale', kuna võis hoopis tõsta naabrites huvi nõrgenenud Liivimaa vallutamise vastu. Samas oli Liivimaa tähelepanu 13. sajandil suunatud siiski rohkem lõunasse. 50 aasta jooksul alates Saule lahingust peeti leedukatega maha 5 lahingut, mis kõik lõppesid sakslaste kaotusega, arvestamata siinkohal väiksemaid lüüasaamisi. Saaremaa oli 5 aastat vaba ( 1236-1241) Saaremaal õnnestub vabaks jääda läbi lepingute ning ütleb, et läheb appi, kui vaja on
annaabi.ee 
