Kunstiakadeemia südamikus õitseks. Ärimeeste plaanid talle ei meeldinud: ,,/---/ Kas Tallinna kesklinn peaks olema ilmetu tondilinn, kus turist jalutab hoonete vahel, mis on üksnes ärikeskused ja hotellid. /---/" Pahameel on õigustatud, sest Eesti peamine kultuuriväärtus on ikkagi Vanalinn ajaloo kõnelev jälg, mida tuleks hoida ja arendada kunstiliselt veelgi kaunimaks. Nii suureneb turistide külastuskäikude arv ja vahest tõuseb majanduski rahast, mida nad endaga kaasa toovad. Veidi solvunul toonil käsitleb Kangro maaküsimust. Nimelt on Kunstiakadeemiale Viimsi lähistel lahkelt krunti pakutud, kuid inspiratsioonirohkete ideede asemel tunnevad noored ja vanad kunstiinimesed end ühiskonnast eemale tõugatutena. Värske õhk ja vaikus on nende arvates vaid ettevõtjate ettekäänded, et nõudlikest kultuuriarmastajatest kaugeneda. Minu arvates on nad veidi liialdanud
inimestele seda, mida nad vajavad vastavate hindadega, ei tohiks tööpuudust tekkida. Samuti, kes suutis olla ettenägelik majandustõusu ajal ning ei astunud üle oma varju, võib elada hetkel üpriski head elu kuna on soodne aeg ostudeks. Ettevõtted ning inimesed on pidanud hindasid alandama, et turunõudlus säiliks. Käituma peab vastavalt olukorrale, ei tohi teha midagi, mis on mõttetu ning ebakasulik. Eesti majanduski saab nüüd oma õppetunni, millest kogutud tarkus või saadud karistust tasub hiljem meenutada. Koos tegutsedes leiame kindlasti lahenduse, et tõus leiaks jälle aset. Tuleb lõpetada kritiseerimine ning leida alati midagi positiivset ning see enda kasuks pöörata. Omandades vastava hariduse aitame nii iseennast, kui riiki. Sellise käitumisega leiame kindlasti õige kursi, et tulla välja kriisist ning hoida ära tulevased kriisid.