Kloostrimõis Kolgas
Tihtilugu maeti ilma kirstuta, matuste sügavus alla meetri. Reeglina
hauapanuseid ei olnud. Nii nagu muu ruumijaotusegi korral, kehtis ka matustel reegel - vaimulikud
ida poole, ilmalikud lääne poole. Palju aadlikke ja linnakodanikke laskis end parema hingeõnnistuse
lootuses kloostrite juurde matta. /Tamm, lk 119-123/
Kloostrid toimisid ka haiglatena, kus osutati tolle aja kohta väga head arstiabi. Haigetoavend võis
olla ka majandusmõisas, selline oli olemas nt Kärknale kuuluvas Albu majanduskeskuses. /Markus
2009, lk 10/
2. Klooster või kloostrimõis?
Gotlandi Roma kloostri tsistertslased said 1220ndatel aastatel suured maavaldused Ida-Harjumaal.
Nende valduste haldamiseks oli praeguse Kolga koha peal Roma kloostri majanduskeskus kuni
aastani 1519, mil klooster oma maavaldustest siin loobus. Seega oli Kolga vahetpidamata ühe koha
peal tegutsenud kloostrimõisadest Eestis üks kõige pikaealisematest - ligi 300 aastat.