Tiit Lauk humanitaar
juba küllaltki selged ja kõrgele seatud eesmärgid, mille poole püüeldi. Oluliselt oli laienenud
ka džässmuusika leviala – kui see 1930. aastateni piirdus vaid Tallinnaga, siis nüüd oli täiesti
arvestatavaid arenguid märgata ka Tartus, Viljandis, Narvas ja Pärnus. Džässi populaarsuse
kiirest kasvust annab kõige selgemat tunnistust džässorkestrite tekkimine üsna väikestes
kohtades: Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester, Uue-Kariste jazzorkester UK, Väimela Põllu-
majanduskeskkooli I lennu jazz ja Karksi Laulu- ja Muusikaseltsi juures tegutsenud Karutsi
jazz, Sammaste ja Pöide-Uuemõisa jazzorkestrid.
Vaadates eeltoodule tagasi, äratab tähelepanu omapärane seaduspärasus – džässmuusika
arengus Eestimaal on Tallinnal vaieldamatu liidrikoht, siin hakkas ta teistest varem arenema
ning siin oli areng ka kõige kiirem ja dünaamilisem. Tähelepanuväärne on aga see, et Tallinn
pärssis oma suuruse ja arengute võimsusega kogu sellelaadse tegevuse rohkem kui 100