aasta oktoobris haarata võim? Ajutine Valitsus pidi võimule jääma lühikeseks ajaks. Ta pidi valitsema nii kaua, kui on peetud demokraatlikud üldvalimised ja tuleb kokku Asutav Kogu, kes otsustab, milliseks kujuneb Venemaa tulevik. Seetõttu ei soovinudki Ajutine Valitsus langetada põhimõttelisi otsuseid. Kuid just see asjaolu sai talle saatuslikuks. Nii näiteks ei lõpetanud Ajutine Valitsus sõda Saksamaaga, milles paljud venelased nägid majanduskaose peamist põhjust. Poliitikud arvasid, et neil lihtsal pole piisavalt volitusi taolise tähtsa otsuse tegemiseks. Teatud mõttes oli neil ka õigus Ajutist Valitsust polnud ju keegi valinud. Pealegi vajas valitsus Petrogradi nõukogu toetust. Tegemist oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga, mis tekkis veebruarirevolutsiooni käigus ja mille käes oli reaalne jõud armee. Kõne all olev võimuorgan toetus pealinna töölisklassile.
mille sakslased peavad omaks võtma ja tekitatud kahjud kompenseerima. Sakslased ei taha sellega nõustuda. Hiljem erikomisjon (1920) määrab kindlaks sõjahüvitise summa, mida muudetakse (vähendatakse) mitu korda, kuna Saksamaa ei suuda tähtajaliselt tasuda hüvitisi. 1921a summa 132 miljardit kuldmarka (millest Saksamaa tasub 21,8 miljardit kuldmarka 1920'tel). Suurim saaja on Prantsusmaa. Prantslaste moto: ,,Küll sakslased veel maksavad". Kui raha majanduskaose ja hüperinflatsiooni tõttu ei laeku määratu tempos. Prantsusmaa okupeerib 1923a jaanuaris (ajutiselt) Ruhri tööstuspiirkonna. Suurbritannia survel hüvitiste summat vähendatakse ja tähtaega pikendatakse (kuni 1988 aastani). Uus raharinglus: USA annab krediiti Saksamaale sõjahüvitiste maksmiseks, Saksamaa maksab omakorda Prantsusmaale ja Suurbritanniale, kes seejärel tasuvad USA'le oma võlgu. Kogu Lääne-Euroopa majandus sõltub USA majandusest ja börsist