Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel
seisustevaheliste erimeelsuste tõttu kokkuleppele, mistõttu kolmanda seisuse
esindajad lahkusid ning moodustasid Rahvuskogu - kogu rahva esindusorgani, mille
otsuseid kuningal ei ole õigus tühistada. Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike
esindajaid ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama
Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale.
Kui kuningas vallandas riigi majandusjuhi Neckeri ning püüdis moodustada
uut valitsust, pidas rahvas seda kuninga püüdeks luua diktatuur ning Pariisis lahvatas
mäss. Näljane, rahulolematu ning relvastatud rahvahulk vallutas ning lammutas
Bastille vangla, põletati aadlike losse ning maju, rüüstati kirikuid, raamatukogusid,
kõike, mis sümboliseeris vana korda. Rahvahulgast ärahirmutatud kuningavõim andis
end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu Rahvuskaardi voli alla.
annaabi.ee 
