Mullateadus
LkI on alati viljakam, kui LkIII.
3)gleistunud leetunud mullad Lkg, mis jagunevad: a)L(P)g b)LPg c)Lkg (kui on
liivsavid, siis on valem A(AT)-Eg-Bg-Cg, kui on liivaga tegemist, siis on valem
huumusrauailluviaalne ehk A(AT)-E-Bhf-Cg) Põhiprofiilis on lisaks ülagleistumisele ka
süvagleistumine. Neid muldi on vaja lubjata, väetada ja kuivendada, kõlbavad heal juhul
rohumaaks. Perspektiivboniteet tänases majandusituatsioonis peaks olema vähemalt 35
hp, siis tasub maakasutus end ära.
IV. Leedemullad L on metsamullad ja ei soovitata üles harida. On happelised mullad, on
liivadel , kus kihisemine meetrises mullaprofiilis puudub. Jagunevad:1)tüüpilised
leedemullad L-kõige kuivemad ja ilusamad männimetsad, sambliku või phlamännik,
valem O-E-B-C, huumushorisont puudub. Leethorisondi tüseduse alusel eristatakse a)LI
b)LII c)LIII
annaabi.ee 
