Karotamm kaotas 1950. aastal võtmepositsioonidele ka kohalikke, Eestis küll oma koha parteihierarhias, kuid sündinud tegelasi, kellest olulist rolli hakkasid repressioone tema suhtes ei rakendatud. Ta etendama Otto Merimaa, Arnold Green ja kutsuti Moskvasse, temast sai Nõukogude Edgar Tõnurist. Neist Greeni ja Tõnuristi võib Liidu Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi Nõukogude aja oludes pidada suhteliselt vanemteadur (195159, 196769) ja eestimeelseteks võimukandjateks, kes siinset sektorijuhataja (195967). 1964. aastal kaitses ta kultuuri, haridust ning põllumajandust või majandusdoktori kraadi, kaks aastat hiljem sai maluste piires edendada püüdsid. Nad suutsid temast professor
Laansoo, üks sõjajärgsete aastate kõige produktiivsemaid ansamblijuhte ja arranžeerijaid, trumme mängis pikki aastaid Estonia teatri dirigendina töötanud Vallo Järvi, klaverit Ilmar Laaban, saksofoni Joann Juštšuk (hilisem heliplaadifirma Melodija Tallinna-stuudio juhataja), trompetit Jürgen Miilen (hiljem Eesti Raadio ja Eesti TV toimetaja), saksofoni Arno Valma, kellest sai hiljem Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadur (Ojakäär 2000: 129), seega kõik silmapaistvad isikud. K. Laren mäletab veel kontrabassist Kalju Hollast ning lauljaid Eugen Raudseppa ja Harald Laant (Ojakäär 2003: 295). Ilmar Laabani elukaaslase Aino Tamjärve andmetel osales orkestris ka Joann Juštšuki noorem vend, Ilmar Laabani pingi- naaber Eugen Juštšuk, 295 kellest edaspidi lähemalt. 291 Pianist ja helilooja Thelonius Sphere Monk (1917–1964), üks bebop-stiili kontseptsiooni loojaid. 292
annaabi.ee 
