Üks majandusime olulisteks teguriteks oli näiteks sõjatööstus, mis tootis väga suuri kasumeid ning sai ohtralt tellimusi (seal hulgas USA armeele sõjavarustuse tarnimine). Loodi ka hästitoimiv haridus-, tervishoiu- ning sotsiaalkkindustuse süsteem. Samuti olid Jaapani kaitsekulutused võrdlemisi väiksed, kuna põhiseaduse kohaselt ei tohtinud riik omada suurt sõjaväge. Ilmselt pakkus turvalisustunnet ka fakt, et USA sõjaväebaas asus Jaapani territooriumil. Majandusimet soodustasid kõige enam ilmselt sealsed traditsioonid ehk rahva kuulekus, töökus, kollektiivsus ning vähenõudlikkus. Lisaks oldi aldid uutele leiutistele ja ideedele. Minu meelest ei oleks seesugune majandusime kindlasti toiminud aga NSVL okupatsiooni all. Seda juba seetõttu, et Jaapani majanduse edusammude taga oli range kord ja pingeline töö, NSV Liidul polnud aga eriti mingit arusaama omaenda riigi majandusest, kuna pidevalt
lennu vaheline ooteaeg ei ole väga pikk. 5 1.5 Albion reiside Pekingi kultuurireis 19.03-25.03.2012 Pekingi reis on hoopis teistsugune, kui mõni varasem suurlinna reis. Siin on vimalik näha vana keiserliku Hiina kuulsamaid ehitisi, süüa väga hästi ehk süüa ehtsat hiina toitu, imetleda kaasaegset linna ja tunnetada Hiina majandusimet. Ja kirsiks tordil osutub jautuskäik suurel Hiina müüril. Lennud Finnair'i lennukiga. Lend Tallinn-Helsingi AY3926; lennu kestvus 14.45-15.20 35 minutit Lend Helsingi-Peking AY051; lennu kestvus 18.00-07.55 7 tundi ja 45 minutit Lend Peking-Helsing AY 052; kestus 10.55- 14.25 8h 30min Lend Helsingi-Tallinn AY3929; kestus 16.55 - 17.25 30 minutit Lennukis toitlustamine on hinna sees.
«Kon-Tiki» raamatus ei ole juttu ühestki suuremast omavahelisest konfliktist, ja kui see ka sajaprotsendiliselt tõele ei vasta, siis ometigi pidi olema tegu väga sobivate meestega. Mõned neist olid muide sõjasangarid, näiteks raadiospets Knut Haugland, kes andis olulise panuse sakslaste tuumaprogrammi nurjaajamisse ja pani elu korduvalt kaalule. Teisest maailmasõjast oli möödas kõigest kaks aastat, kuid Lääs oli optimismi täis. Vallutati maid ja mägesid, Saksamaa valmistus majandusimet tegema, maailmarahu pidi tagama ÜRO. Sellesse ajajärku sobis Heyerdahli ekspeditsioon, mida terve maailm põnevusega jälgis, suurepäraselt. Võib-olla kõige dramaatilisem oli lõpp. Parv sõitis otse riffidel möllavatesse murdlainetesse. Viimane, mida maailm kuulis, oli raadioteade: «Here we go!» Järgnes vaikus, mille jooksul mehed läbi veemöllu murdsid ja seejärel ennast läbi tüüne laguuni imekaunile saarekesele vedasid, kus üks
annaabi.ee 
