Andres Ehin
vaadates väga maa moodi.
Ehin, 65-aastane mees, ütleb uhkusega, et on luuletanud juba üle
neljakümne viie aasta. Ja alates esikkogust "Hunditamm" (1968) on ta
harrastanud järjekindlalt sürrealistlikku luulet. Kas pole see tõeline haruldus
meie muidu maalähedase ja üsna möödapääsmatult realistliku luule taustal?
Kust on selline mees tulnud?
"Mina olen made in Schwitzerland," ütleb Andres Ehin seepeale
uhkusevarjundiga. Ehini isa oli 1930ndatel Eesti majandusesindaja Rahvaste
Liidu juures Sveitsis, ema õpetas aga Prantsusmaal Nantes'i linnas sealsetele
preilidele inglise keelt. Teise maailmasõja hakul, kui teised katsusid Eestist välja
pääseda, tulid Ehini vanemad koju tagasi, sest õde, vend ja vanaema olid siia
jäänud. Andres sündis 1940. aasta 13. märtsil Tallinnas.
Kummalisel ja õnnelikul kombel jäid Andrese Ehini vanemad
repressioonidest puutumata, sest ema õemees oli kommunist, endine poliitvang,
annaabi.ee 
