kõik targad omad pead kokku pannud, iga ettevõte püüab olla originaalne ja pinnale ujuda, riik võitleb, rahvas on muutunud aktiivsemaks ja usinamaks, et oma töökohtadest kinni hoida, kindlasti oleme ka kõik nüüd säästlikumad kui kunagi varem. Kõik see on üks huvitav aeg kindlasti majandus analüütikutele jälgimaks, mis kõik ümberringi majanduses toimub. Üritan selle essee teema käsitlemisega välja tuua olulisemad positiivsed ja negatiivsed punktid Eesti majanduslanguses. Majandusekspertide analüüside põhjal olid esimesed märgid majanduskriisi tekkimise võimalikkusest selgelt nähtavad juba 2007. aasta algusest. Olulisemateks märkiteks tol ajal olid majanduse kiire kasv, palkade ja kinnisvara hindade ohjeldamatu tõus, ebanormaalne olukord tööjõuturul ning hinnapoliitikas. Pangad väljastasid laenusid kergekäeliselt, selle abil asutati palju uusi ettevõtteid, arvestamta turu mahuga. Ning seetõttu tekkis turul tööjõu puudujääk
Kui nõudlus on väiksem ja töökoormus on väiksem, siis teevad töötajad vähem tööd ning kui nõudlus on suurem, siis teevad samad töötajad rohkem tööd. Tööandjad eelistavad seda viisi rohkem kui töötajate pidevat värbamist ja lahti laskmist. Töötuse tagajärjed majanduslangus ja inflatsioon. Majanduslanguseks peetakse vähemalt 6 pikkust SKT langust. Languse võib põhjustada buumiaegne ületarbimine, tarbijate võimete ülehindamine või majandusekspertide halvad ennustused. Üldselr kestavad majanduslangused 6- 18 kuud. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, inflatsiooni määr näitab tõusu kiirust. Kui tööpuudus on loomulikust määrast kõrgem, siis inflatsioon aeglustub. Kui on madalam, siis inflatsioon kiireneb. Madal tööhäive tähendab riigi tasandil sotsiaalseid probleeme, kuni rahvarahutusteni välja. Lisaks iga inimene reageerib töötusele individuaalselt. Inimese vaimne ja füüsiline tervis