Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Mõisaasula ise ei olnud territooriumilt kuigi suur.
Kaitseks metsloomade vastu oli see ümbritsetud kõrge lattidest või vitstest punutud taraga.
Häärber asus ansambli keskosas, sageli põhja-lõuna või edela-kagu suunas orienteerituna.
Kohaliku ja võõra ehitustraditsiooni kõrvuti esinemist võis täheldada ka mõisa õue- või
majandushoonete juures. Mõisa õuel paiknes paar lihtsat ürgeesti ehitust (suveköök, saun, ait,
tehi). Võõrapärastest, osalt Saksa päritolu majandusehitustest oli mõisaõuel suur nelinurkne
karjaaed, mida kolmest või neljast küljest piiras lautade rida. Võõrapärane ehitis, mida
talurahvas ei tundnud, oli ka hobusetall (Eesti mõisad 1994). Kõrgarhitektuuri meenutas neis
väikemõisates juba renessanssarhitektuurist pärinev sümmeetriataotlus ning rõhutatud kesktelg
(Maiste 1996).
Mõisaõuel või selle lähemas ümbruses oli muudki, mis külas oli tundmatu. Sinna kuulus