Kultuurigeograafia konspekt
kolmekümne viie vahel ning kokku on Tartus pärast Teist maailmasõda ülikooli lõpetanud umbes 1200
geograafi. Õppejõudude koosseis muutus 1950. aastate keskpaigast kuni 1990ndate alguseni vähe ning see
aitas kaasa klubilise õhkkonna kujunemisele.Nõukogude ajal keskseks jäi siiski majandusgeograafia koos
oma ilmse piiratusega, millest tõsiseltvõetavaimaks takistuseks oli ainuvõimalik marksistlik lähenemisviis,
kus kõik ühiskondlikud protsessid taandati majanduslikeks (majandusdeterminism) ja kus valitses
süsteemikäsitlus. Majandusgeogaafia õppetool taasasustati salme nõmmiku poolt 1968 aastal. Teadus nagu
ka muugi avalik elu pidi olema progresiivne ja viima kõrgema kvaliteedi saavutamiseni. Uuriti ka
rahvastikku ning selle mõju majandussüsteemile. 1970 a hakati uurima inimese ja keskkonna suhteid ning
sotsiaalsete nähtuste ruumiliste seoseid. Kõik teadus kais niiöelda marksismi filosoofia vaimus. Uued