välja. Nt. tekkisid riiklikud töökohad. Ta lõi miinimumpalga eest hädatöökohad, inimestel sai mingisugusegi sissetuleku, seega said nad nüüd tarbida, mis omakorda tähendab seda, et oli mõtet jälle tootma hakata. Hakati andma abirahasid ja toetuseid. Põllumajandussaadustele kirjutati ette miinimumhind. Seda selleks et farmeritel oleks põhjust toota ning linna söögiga varustada. Umbes 1933-34 majandusdepressioon lõppes. Samas mõned ütlevad et alles 60 aastatel sai USA majandus uuesti jalad alla.
kui Prantsusmaal). Nael seotakse kullastandardiga. 1926a korraldatakse ametiühingute üldstreik kus osalejaid on miljoneid. Ametiühingud aga kaotavad. Hakkab pihta ka Briti Impeeriumi lagunemine, pihta hakkab see Indiast (Indias toimuvad rahutused). Katkestati diplomaatilised suhted Nõukogude Liiduga (1927). Tööpartei moodustas II valitsuse (1929) liberaalide toetusel (kaalukeel). Rahvuslik koondvalitsus (1931): põhjuseks majandusdepressioon. Ka Suurbritannias tekkis paremäärmuslaste liikumine Sir Oswald Mosley juhtimisel. Rassism ja ametiühingute vastane tegevus. Mosley oli kirjanik Nancy Milfordi õe mees. Paremäärmusliku fasismi mõju Suurbritannias jääb siiski marginaalseks. Ülikooliringkondades levib 20-30'tel aastatel akadeemiline kommunism, mis ei saavuta poolehoidu tööliste hulgas. Suurbritannia poliitilisel kaardil domineerivad 1920-1930'tel ,,mõõdukas" konservatiivsus ja ,,mõõdukas" vasakpoolsus
annaabi.ee 
