V: Skolastilises meetodis kasutati loogikat ja filosoofilisi arutlusi. Empiirilises kasutati eksperimente ja teisi meeltega kogetud andmeid. 12.Mis iseloomustab varauusaegset merkantilistlikku majanduspoliitikat? Nimeta merkantilismile iseloomulikke tunnuseid ning selgita. V: Riikide rikkuse põhiline allikas oli kaubandus. Tähtis oli, et kauba veetaks rohkem riigist välja, kui sisse. Selle tagajärjel koguneb riiki rohkem raha. Riik pidi aktiivselt majandusasju korraldama, mis tähendas, et keelati osa kaupade sissevedu või kehtestati neile kõrged imporditollid. 13.Mille poolest erines tootmine manufaktuurides võrreldes keskaegsete töökodadega? V: Oli efektiivsem tööjaotus ja üks inimene tegeles koguaeg sama asjaga. Keskne tooraine hankimine. 14.Milles seisnes Adam Smithi merkantilismi kriitika? V: Ta väitis, et vastastikusest kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. 15.Kuidas sõjapidamine varauusajal
õllepruulijad), vaesed ja ülejäänud. Keskaja jooksul said rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. 19 Pere pidi ise oma vigased, vaesed toitma. Linnades ka elukutselised kerjused, mõnedes linnades kerjustele ülemmäär, nt 50 kerjust. Kellelgi tuleb ju almuseid anda, nad müüvad heategude teenust, lunastades annetajate patte. Ka kiriklikke heategevus organisatsioone nagu hospidalid, seegid. Raha laenamist protsendi eest peeti lubamatuks, laenati pandi eest. Majandusasju kontrollis linna raad. Osa aastast elatasud end tööga, osa aastast kerjasid. 1427 Firenzez 10% inimeste käsutuses 68% rikkustest, 30% inimeste käes 27% rikkustest ja 60% inimeste käes 5% rikkustest. 15. sajandil linnad monofunktsionaalsed, Augsburgis üle 80% linnalstest elas almustest või peost suhu. Kuulumine linna juhtgruppi eeldas varandust. Esimene päritav staatus (oluline kinnisvara). Kui perekond vaesus, siis
annaabi.ee 
