Liisbet Rosenthal 10b Swedbank’i vanemanalüütiku Maris Lauri sõnul aitavad paremad majandusarengud Eesti olulisematel eksportturgudel ka Eesti majandusel kosuda ning ekspordi ja investeeringute toel ootab pank selle aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti. Maris Lauri sõnul on 57 aasta pärast Eestis töövõimeliste inimeste arv tänasega võrreldes ca 100 000 võrra väiksem. City24.ee statistikakeskkonna Spot kohaselt langesid üripindade pakkumiste põhised keskmised üürihinnad Eestis möödunud aastal
aastal alanud majanduskriis niivõrd sügavaks, et vaatamata tehtud kulukärbetele läks riigieelarve puudujääki. Kuid tänu otsustavale tegutsemisele ei paisnud puudujääk väga suureks: 2008. aastal oli puudujääk napilt alla 3% SKP-st ja 2009. aastal 2% SKP-st. 2010. aastaks oli Eesti eelarve taas ülejäägis (0,3% SKP-st). Mida siis Eesti valitsus tegi? Eelarvekärbetega alustati 2008. aasta keskel, 2009. aasta veebruaris ja mais-juunis tehti järgmised ulatuslikud kärped, kuna majandusarengud osutusid prognoositust oluliselt halvemaks. Kuigi Eesti riigil olid olemas reservid, kardeti, et majandusraskuste venides saavad need otsa. Laenuvõtmine oleks 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses olnud võimatu, kuna Läti probleemide tõttu oodati sama kordumist ka Eestis. 2008. aasta eelarve muutuste ulatus oli 3,1 miljardit krooni ehk 198 miljonit eurot (1,2% SKP- st), 2009. aasta eelarve muudatuste ulatus 16,1 miljardit krooni ehk 1,03 miljardit eurot (7,4% SKP-st)