Reformatsiooni algus Liivimaal
ajaloouurimustes valdavalt käsitletud kui reaktsiooni toonase katoliku kiriku ja vaimulike
korruptiivsele ja laostunud moraalile, saama- ja võimuihale. Paavsti võim Euroopas oli
sajandeid püsinud täielikuna, see asetses kõrgemal ilmalikest valitsejatest, Roomast tulid nii
kiriklikud kui ilmalikud juhised, paavst oli autoriteetide autoriteet, mille tuumaks ,,üks usk,
üks õigus, üks tahe" (Arbusow: 1921: 3). Ja tsentraliseeritud oli ka katoliku kiriku
majandusaparaat, kehtisid korralised maksukohustused riikidele, linnadele ja
kirikuprovintsidele.
Liivimaad on ajalookirjanduses nimetatud ka kui Vana-Liivimaa ning selle all
mõistetakse poliitilis-territoriaalset tervikut 13.16. sajandini, mis hõlmas üldjoontes tänased
Eesti ja Põhja-Läti alad. Või nagu baltisaksa ajaloolane Leonid Arbusow määratleb meie
kodumaa toonast poliitilist kuuluvust: ,,Saksa koloonia Liivimaa, mis 13. sajandist alates