Allikaõpetus
sajandi algul eristus numismaatikast Bonistika - uurib käibelt kadunud booone,
assignaate, obligatsioone, panga- ja kassatähti, paberraha kui finantsajaloo allikaid.
Uuritavate müntide järgi liigendatakse ajaliselt (antiikn.) või geograafiliselt (bütsantsi).
Peale müntide uuritakse vermimistempleid, kirjalikke allikaid, mündileide. Kaalutakse,
analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha
majandusajaloolisi järeldusi.
Teadus tekkis 18. saj. II p. mündikogumisest (J. H. v. Ekhel, Chr. M. Frähn, H. Grote).
Baltisakslastest tuntuim R. v. Toll, A. Buchholz; eesti n: W. Anderson, E. Tender, V.
Sõerd, A. Molvõgin, I. Leimus.
E. Tender. Müntide ja mõõtude areng Eestis. Trt, 1937.
Münt oli juba ammu kunstiajaloolaste huviväljas (pitsat palju vähem). Eriti palju andnud
8.-13. saj Euroopa majandusajaloole.
Mõned mõisted:
annaabi.ee 
