Eesti ajalugu 1939-1941
Talupoegade Miilitsaga, Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. Territoriaalseks
laskurkorpuseks.
Majandusreformid. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega: natsionaliseeriti
ni tööstus- ja transpordiettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad
elumaja (ligi pool kogu elamispinnast). Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja
tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele. Käsumajanduse teostamiseks
viidi sisse majanduplaanide koostamine, millega tegeles vastloodud Riiklik Plaanikomitee.
Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja
vajadusi eirate. Tootmistegevus laienedes tekkis vajadus tööjõu sissetoomiseks NSV Liidust.
Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvati kirjalikult, kohalikelt omavalitsustelt
ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked.
Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit