Eesti kultuurilugu
Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka
mõisad kui asulatüüp. Neid nimetati nüüd küll majandikeskusteks, kuid elasid neis ikka samad
inimesed - riigimõisa ametnikud ja maata palgatöölised ehk moonakad. Paljud majandikeskused
kujunesidki endiste mõisate asunduste kohale. Suuremaid ja edukamaid majandikeskusi hakati
nimetama alevikeks. Alevike kasv toimus ühelt poolt alevite, teiselt poolt talude arvelt. Talude
võrk hõrenes tunduvalt, sest maarahvastik koondus peamiselt majandikeskuste
mitmekorruselistesse linnalist tüüpi elumajadesse.
Nõukogude perioodi lõpus linnade kasv peatus ja maaelanikkond hakkas kasvama. See oli seotud
toiduainete nappusega endises NSV Liidus. Linnadest hakati inimesi meelitama maale pakkudes
neile kõrget palka, häid elamistingimusi ja võimalust teenida lisasissetulekut isiklikul põllulapil
toiduaineid ja loomi kasvatades. Seda võimalust kasutasid paljud eestlased.
annaabi.ee 
