Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
said saatuslikuks laialdaselt kasutusele võetud masinad, millega oli ratsionaalne harida vaid
ulatuslikke parandatud kultuurmaid ning mis tõrjusid vikatiga heinaniitmise esialgu vaid
kodusesse talupidamisse, peagi aga ka sealt kõrvale, nii tõrjusid samad masinad
maaharimisest ja transpordist kõrvale seda tööd sajandeid teinud hobused. Hobuste
kasutamine taandus põllumajanduses pea olematuks, vähesed hobusekasvatused püsisid vaid
tänu üksikutele missioonitundega entusiastidest majandijuhtidele ja hobusesõpradele.
Nagu on väga lähedased pool-looduslike koosluste ja eesti hobuse hääbumise põhjused,
võivad olla sarnased ka lootused püsimajäämiseks tulevikus. Vajadus nende järgi on koos
ajaga muutunud. Koduloomade sööt varutakse tänapäeval masinate abil intensiivselt
majandatud söödapõldudelt. Romantilisi metsakopleid asendavad laiuvad ühenäolised
kultuurkarjamaad. Eesti hobune on leidnud rakenduse turistide teenindamisel ratsa- või
vankrisõidus