Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
alevites nad ka väikeseks tööstuslinnaks ümber kujundada; selleks omavad lootusi näiteks Otepää või
Kadrina. Polüfunktsionaalseid linnu on meil niigi piisavalt, selliseks on arenenud vahest Põlva, kuid vaevalt
mõni alev enam seda teed areneb.
Veel madalamat taset Eesti asulate hulgas kujutavad endast alevikud mõnesajalise elanike arvuga.
Tüüpilised alevikud on majandikeskused-uusmõisad oma mitmekorruseliste kortermajadega, kus elasid
majandiametnikud, suurte karjalautade ja töökodadega, mis nüüd tihti tühjad seisavad ja lagunevad.
Alevikud olid see maa-asulate liik, kus elas arvestataval hulgal ka tulnukrahvastikku. Selliseid leidub kõikjal
Eestis, näiteks olgu Iisaku, Tõstamaa, Salme, Paistu, Kambja, Misso. Taasiseseisvunud Eestis on alevikud
tegelikult ülearused ja põlisrahvastiku linnastumine lõpetatakse tõenäoliselt just nende arvel.
Tüüpilised Eesti maa-asulad on üksiktalud ja külad