Eesti kotkad
reeglina ülespoole. Lähemal uurimisel selgub, et hiireviul on sulestikus valdavalt valget, aga
konnakotkal leidub seda vaid tähnidena. Samuti on ka konnakotka jalad kaetud sulgedega, aga
hiireviul nii ei ole.
Suure- ja väike-konnakotka eristamine on juba raskem. Tavaliselt on suur-konnakotkas
tumedam, suurem ja jässakam. Eristamise muudab raskemaks ka see, et suur- ja väike-
konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide.
Toitumine
Konnakotkad jahivad oma saaki enamasti vähe majandavatel rohumaadel, kuid ka märgaladel,
põldudel ja muudel avamaastikel ning vähesel määral ka metsas. Saaki püütakse umbes 1-
2km kaugusel pesast. Suurem osa saagist püüab konnakotkas õhust, kuid võib otsida ka süüa
maas kõndides. Rikkalikuks saagiks eelistab pidada varitsusjahti. Saakloomadeks on väiksed
imetajad: uruhiired, mutid, vahest ka konnad ja linnud, maod ja suuremad putukad.
Pesitsemine
Konnakotkad on rändlinnud. Nende talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas,
annaabi.ee 
