Halliste luha taimkatte muutustest
(reziim A) ning pikaajaliselt niitmata (reziim D) domineerisid puhmikulised. Võsundilised
domineerisid ebaregulaarse majandamisega aladel (reziimid B ja C) (tabel 5).
Maapealsel biomassil (500 võsu kohta) ei esinenud statistiliselt olulist seost niiskusereziimi
suhtes (F=0.41, p=0.06), seevastu ilmneb statistiliselt oluline seos majandamisreziimi suhtes
(F=7.91, p=0.00). ANOVA näitas, et biomass 1 m² kohta ei olenenud ei niiskustingimustest
ega ka majandamisreziimist. Kui aga arvutati muutuva suurusega prooviruudu suuruse järgi,
oli majandamisreziimist tingitud erinevus statistiliselt oluline (tabel 6).
34
Maapealne biomass oli väikseim regulaarselt niidetavas (reziimiga A) märjas
kasvukohatüübis (263±108 g/m²) ja kõrgeim majandamata niiske kasvukohatüübis koosluses
(763±627.5 g/m²) (tabel 5).
Liigifond (Spool) oli statistiliselt oluliselt kõrgem (p<0
annaabi.ee 
