"majandamisreziimide" - 1 õppematerjal

Halliste luha taimkatte muutustest

34 Maapealne biomass oli väikseim regulaarselt niidetavas (reziimiga A) märjas kasvukohatüübis (263±108 g/m²) ja kõrgeim majandamata niiske kasvukohatüübis koosluses (763±627.5 g/m²) (tabel 5). Liigifond (Spool) oli statistiliselt oluliselt kõrgem (p<0.05) niisketes (46±13.1) kui märjemates (33±6.2) kasvukohtades (tabel 3). See oli aga erinevate majandamisreziimide suhtes statistiliselt erinev (F=7.05, p<0.01), kus liigifond kahanes reziimist A reziimi D suunas (tabel 6). PUA suurenes statistiliselt oluliselt ja võrsete tihedus vähenes, kui majandamine katkes 15 aastaks. Väikseim PUA oli niiskes kasvukohatüübis majandamisereziimi B juures. B- ja C ­ reziimid erinesid A-reziimist vähe (tabel 5). Niiskusreziimi ja PUA vahel puudus statistiliselt oluline seos (tabel 6). 35 Tabel 5