1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast, 1980. aastaks kujunes suhe 48:52% sovhooside kasuks. Valdavaks vormiks kujunedes kaotasid sovhoosid oma esialgsed eelised. Ühtlasi osutus kolhoosidele rakendatud vähem jäik majandamisre? iim veidi soodsamaks. Seetõttu likvideeriti juba 1970. aastatel mõned sovhoosid ja anti nende maad üle kolhoosidele. Suurema ulatuse võttis sovhooside reorganiseerimine kolhoosideks 1980. aastate lõpul, veidi enne nõukogude re? iimi lagunemist. Samuti asuti sel ajal ülemäära gigantseteks kujunenud majandeid jaotama ratsionaalsemateks üksusteks, vähenes sovhooside osakaal. Majandite territooriumi suurendamise kõrval alustati juba 1960. aastatel tootmise
1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside valduses 69% ning sovhoosidel 31% põllumajandusettevõtete maast, 1980. aastaks kujunes suhe 48:52% sovhooside kasuks. Valdavaks vormiks kujunedes kaotasid sovhoosid oma esialgsed eelised. Ühtlasi osutus kolhoosidele rakendatud vähem jäik majandamisre? iim veidi soodsamaks. Seetõttu likvideeriti juba 1970. aastatel mõned sovhoosid ja anti nende maad üle kolhoosidele. Suurema ulatuse võttis sovhooside reorganiseerimine kolhoosideks 1980. aastate lõpul, veidi enne nõukogude re? iimi lagunemist. Samuti asuti sel ajal ülemäära gigantseteks kujunenud majandeid jaotama ratsionaalsemateks üksusteks, vähenes sovhooside osakaal. Majandite territooriumi suurendamise kõrval alustati juba 1960. aastatel tootmise