Halliste luha taimkatte muutustest
säilinud ca 24% ja metsasus on suurenenud ca 76% võrra.
3.2. Looduskaitseliste meetmete rakendamise mõju uurimisala luhakoosluste pindalade
levikule
1959.a. kaitse alla võetud territooriumi (lisa 2) suurus on erinevate andmete järgi veidi erinev.
Kirjanduse (Kumari, 1960) järgi on see ca 265 ha, 1959 a. kaardi järgi hinnates ca 274 ha.
1978. a. kaardistati kõnealune piirkond Eesti metsakorralduskeskuse poolt. Koostati kaitseala
plaan, kirjeldus ning tehti majandamisettepanekud. Kaardi järgi on projekteeritud piiridega
keeluala pindala 245 ha.
1959. ja 1978. a kaartidel on kaitseala piiridesse jäänud ka osa metsaalast. Kaitse alla ei ole
võetud kogu säilinud niiduala. 1978. a kaardil on hõreda niidu ja põõsastega puistut või
heinamaad 236 ha. Nii 1959. a. kui ka 1978. aasta kaartidel esineb kaitstava territooriumi
piiride tõmbamisel palju ebatäpsusi. Keeluala piiride määramisel ei ole arvestatud seda, et piir
jookseks mööda luhakõlvikute piire