Tõde ja Õigus II Terve tekst
ainult ümmarikku ja lõkendavat teenijat, sest ta armastas oma läheduses näha noorust, nagu ta
tuttavaile kinnitas. Majas valitses kodune õhkkond, nii et, kes seda ei teadnud, võis kergesti
valearvamusele sattuda ja mulje omandada, et isand Mäeberg elab oma täiskasvanud tütrega
või silmatorkavalt noore naisega. Eksiarvamuste kõrvaldamiseks ruttas isand Mäeberg oma
Liisit võõrale kohe tutvustama.
,,Minu majalukk," ütles ta naeratades, ,,nimi Liisi."
Kui seda majalukku Indrekule tutvustati, tegi ta suuga mingisuguse liigutuse, mis tahtis olla kas
naeratus või midagi muud, seda Indrek õieti ei mõistnud.
,,Hellitatud teine mul," seletas Mäeberg Liisist teatud õrnusega, ,,sööb minu endaga ühes lauas.
Pole parata, muidu hakkab vanainimesel igav. Hellitatud, aga muidu on korralik: kavaleerisid ei
ole, pitspallidel ei käi, korsetti ei kanna -- ma ei armasta seda. Niisuke tüdruk oleks head meest
väärt